Kuidas kõik alguse sai?
Tehnoloogia kiire arenguga on arvuti saanud meie igapäevaelu lahutamatuks
osaks. Protsessor saadab meid pea igal sammul. Eelmise sajandi lõpus ilmusid
esimesed mp3 mängijad, mis praeguseks on märkamatult mobiiltelefonide üheks
funktsiooniks saanud. Kui meediast lugeda uudiseid, et "Uuringufirma Gfk
Retail & Technology andmetel tõusis nutitelefonide kogumüügi osakaal 2014
veebruarikuus 71 protsendile" (23.03.2014 Postimees http://uudisvoog.postimees.ee/
Kui kaua võiks ja tohiks laps arvutis üldse aega veeta? See küsimus on kindlasti vaevanud paljusid lapsevanemaid. Vähesed aga teavad, et on olemas seadus, mis sätestab arvutikasutamisele lubatud piirnormid. Seaduses "Tervisekaitse nõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele" §14 on öeldud, et õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestvus ei tohi ületada
Kui kaua võiks ja tohiks laps arvutis üldse aega veeta? See küsimus on kindlasti vaevanud paljusid lapsevanemaid. Vähesed aga teavad, et on olemas seadus, mis sätestab arvutikasutamisele lubatud piirnormid. Seaduses "Tervisekaitse nõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele" §14 on öeldud, et õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestvus ei tohi ületada
- 1- 3 klassini 15 minutit;
- 4 -7 klassini 25 minutit;
- 8 - 12 klassini 30 minutit.
Seadusega lähemalt saab tutvuda Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/
Seda pole just eriti palju. Tuleb arvestada, et seadus võeti vastu sügaval kineskoopmonitoride ajastul. Aeg on edasi läinud ning praegused monitorid on märksa silmasõbralikumad. Aeg-ajaks. Kindlasti vaadatakse see seadus millalgi üle ning muudetakse tänapäevasemaks.
Mulle teeb muret hoopis loo esimene pool. Praegused nutitelefonid kvalifitseeruvad kõik miniarvutiteks ning need on lastega koguaeg kaasas. Siin pole mõtet enam ajapiirangutest rääkida. Telefonides oldud aega arvestada ning tegevusi jälgida on nüüd hoopis raskem.
Progetiiger tuli appi.
Progetiiger on just see õige konkurss, kus on võimalik lastega midagi vahvat koos teha. Tekitada huvi seadmete vastu, mis neid nagunii koguaeg on köitnud, kuid hoopis teise nurga alt. Lapsel on võimalus tulla korrakski tarbija rollist välja ning saada protsessi loojaks. Peaks olema ju tore ise reegleid välja mõelda ning, et keegi teine Sinu pilli järgi tantsiks. Kindlasti on see tunne alguses võõras ning vajab veidi harjutamist. Projekt on siis juba edukas, kui laps pärast konkursi lõppu oskab mõelda: "Alati ei pea ju tervet arvutis oldud aega lihtsalt maha mängima".Tänu ProgeTiigri konkursile saab laps ettekujutuse väga erinevatest programmidest ning nende kasutusvõimalustest. Loodetavasti pärast konkursi lõppu on lastel arvutist märksa laiemad teadmised.
Meeskonna "KARAX" juhendaja,
Indrek Brifk
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar